Rohevik 2013: Põhjamaade ehitus liigub vastutustundliku tuleviku suunas

Kolmapäev, 16 Oktoober 2013
Trine Pertou Mach, Nordic Innovationi innovatsioonivaldkonna vanemnõustaja ja projekti Nordic Built juht. Foto: La Pub/norden.ee Trine Pertou Mach, Nordic Innovationi innovatsioonivaldkonna vanemnõustaja ja projekti Nordic Built juht. Foto: La Pub/norden.ee

Ehitustööstuse tulevik kuulub lahutamatult Põhjamaade kestliku arengu juurde. Nii Põhjamaade otsuselangetajad kui ka ettevõtted pingutavad selle nimel, et ehitamine oleks tõhus, kestlik, kasumlik ja sotsiaalselt vastutustundlik. See kõik on ära toodud projektis Nordic Built ja Nordic Builti hartas, milles kirjeldatakse Põhjamaade edasisi eesmärke. See on oluline ka Eesti ehitusettevõtetele, kellel on Põhjamaade turuga tihedad ärisidemed.

Trine Pertou Mach, Nordic Innovationi innovatsioonivaldkonna vanemnõustaja ja projekti Nordic Built juht, kirjeldas projekti tausta Tartus toimunud selleaastasel Rohevikul. Keskkonnafoorumi korraldas Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis koos paljude heade kohalike partneritega. Foorum toimus kolmandat aastat järjest sooviga ühendada Põhjamaade ja Balti riikide eksperte, ärimehi ja poliitikuid, kelle ühine eesmärk on muuta Läänemere piirkonna riikide elustiil kestlikuks.

Mis on Nordic Built ja miks see ellu kutsuti?

Trine Pertou Mach: Tegemist on äri- ja innovatsioonialase koostööprojektiga, mida korraldab Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Selle eesmärk on edendada energiavaba ja kliimasäästlikku ehitamist ning kutsuda tööstust üles selle mõtteviisiga ühinema.

Üldisem eesmärk on muuta Põhjamaade piirkond juhtivaks uuenduslikuks rohelise kasvu ja heaolu piirkonnaks kogu maailmas ning pakkuda ehitusvaldkonnale uusi lahendusi. See programm on nimetatud tegevusele sisuliselt programmiline raamistik.

See koosneb kolmest osast. Üks on Nordic Builti harta, milles sätestatakse kümme põhiprintsiipi. See on tööstuste ja koostöö ühisplatvorm. Meie pakutav põhiteenus on sisuliselt konkursikutse, milles rahastame Põhjamaade meeskondi, kes soovivad välja töötada või demonstreerida kestliku ehituse ärimudeleid ja katsetada selles valdkonnas uusi lahendusi.

Kestlikkuse all peetakse sageli silmas keskkonda. Ent see polnud esialgu nii mõeldud –see lihtsalt kujunes nõnda. Nordic Builti harta mõte on see, et asjad on päriselt kestlikud vaid sellisel juhul, kui need pole kestlikud üksnes keskkonna aspektist, vaid ka sotsiaalsest ja majanduslikust aspektist vaadatuna. Täielikult kestlik olemiseks, kestliku ehituse tagamiseks või ühiskonna ees seisvatele probleemidele kestlike lahenduste leidmiseks peavad olemas olema kõik kolm mõõdet.

Kuidas on ehitustööstus ja sellega seotud sektorid Nordic Builti vastu võtnud?

Ootused on üpris suured ja projekt on hämmastavalt hästi käima läinud. Ilmselgelt leidub Põhjamaade ehitustööstuses kriitiline hulk ettevõtteid, kes on väga huvitatud ühisest platvormist, mis annaks neile teistest eristuva joone, mida harta pakub. Samuti annab see neile nendega ühtemoodi mõtlevate ettevõtete võrgustiku, mis võimaldab ettevõtetel tegutseda piiriüleselt ja lõpptulemusena tugevdada Põhjamaade kuvandit teistes maades.

Kas harta järgi ehitatud või renoveeritud ehitised on teiste turul olevate majadega võrreldes odavamad või kallimad?

Meie eesmärk on näidata, et need ei pea olema kallimad ja et kestlik roheline ehitamine on ka äriliselt tasuv. Hiljuti oli meil konkurss, kus viis majaomanikku palusid renoveerimisprojekte, mis vastaksid Nordic Builti põhimõtetele. Viis finaalprojekti, üks igast Põhjamaast, valiti välja alles veidi aega tagasi. Nii et need ehitised ei ole veel renoveeritud.

Konkursile laekus lahendusi, mis olid majanduslikult täiesti konkurentsivõimelised ja põhinesid hartas väljendatud põhimõtetel. Võitja saab tegeliku renoveerimislepingu. Võitja kuulutati välja 17. oktoobril Stockholmis - miljoni krooni vääriliseks projektiks osutus taanlaste Ellebo Garden Room, mis on suunanäitajaks teel kliimasõbralike hooneteni - toim.

Põhjamaade turul tegutseb või soovib tegutseda palju Eesti ehitajaid ja ehitusettevõtteid. Kas nad peaksid arvestama ka Nordic Builtiga, et olla tulevikus edukam?

Ma arvan, et pikas perspektiivis jah – ma pean silmas, et oleks liiga ennatlik öelda "Jah, muidugi", sest see on ju veel uus asi ja niikuinii on ehituses väga palju sertifitseerimist. See pole ainus projekt, vaid kõigest üks paljudest. Aga mulle tundub, et Põhjamaade ehitustööstuse ees seisvate ehitusega seotud probleemide lahendamisel on suund kestlikkuse ja rohelisemate lahenduste poole.

Ma arvan, et kogu Põhjamaade ehitussektor liigub millegi uue poole.

Mil viisil on Nordic Built oluline Läänemere piirkonna riikidele ja ülejäänud maailmale?

Ma usun, et paljud Balti riikide probleemid sarnanevad Põhjamaade probleemidega, ja selles mõttes on meil lahenduste jaoks ühine lähtepunkt. Igal juhul on nii suur osa energiatarbimisest seotud olemasolevate ehitistega, et küsimus pole selles, kas me oleme võimelised ehitama uusi süsinikneutraalseid või plussenergiamaju. Neid meetodeid teame me samuti. Need on olulised, aga eeskätt peame midagi ette võtma olemasoleva hoonestusega. Ja just sellega Nordic Built peamiselt tegelebki.

Nordic Built on kolmeaastane projekt. Kas kaalute ka selle jätkamist?

Ma arvan, et see projekt on Põhjamaades alles läbirääkimiste faasis, niisiis ma oletan, et Nordic Builti pikendatakse uue etapi võrra ka järgmiseks kolmeks või neljaks aastaks. Seega töö jätkub. Projekti järgmises etapis keskendume praegustele peamistele saavutustele.

Siin saad lugeda lähemalt Rohevikust 2013!


Telli uudiskiri

  • Uudised
  • Sündmused
  • Toetuste tähtajad
  • Uurimisraportid