Tööandjate teadmatus ja tööotsijate puudulik keeleoskus
Rootsi tööturuminister Elisabeth Svantesson tõi esile rahvastiku arengu, mille tõttu vajavad Põhjamaad rohkem inimesi tööturul. Samas jäävad tema sõnul mõnikord kasutamata välismaal sündinute oskused ja kogemused tööandjate teadmatuse tõttu.
Võtmeks tööturule pääsemiseks on keeleoskus. Taani riigisekretäri asetäitja Jesper Brask Fischer tõi välja hetkel Taanis tähelepanu all olevad kolm valdkonda: keel, tööturu uuendamine ja ametiühingud. "Taani keelt oskamata on raske tööturul hakkama saada. Siiani on olnud õigus kolmeaastasele koolitusele, me pikendasime selle viiele aastale," sõnas Fischer.
Norras on väljakutseks äsja riiki saabunud madala haridustasemega noored, kes ei lõpeta oma õpinguid. "Poiste koolist välja langemine on sagedasem kui tüdrukute," sõnas Norra laste-, võrdsuse- ja integratsiooniminister Solveig Horne. "Meil on kolmeaastane riiklik haridusprogramm, mis kannustab noori edasi õppima. Me keskendume eriti poistele, nii välismaal sündinud kui ka norra, et nad edasi liiguks. Näiteks hariduse ja praktika toel," selgitas Horne.
Sisserändajate kohanemine
Tööjõupuudust, pagulaste vastu võtmist ja perekondade taasühinemist ning nende mõju Skandinaavia rahvastiku arengule puudutab ka hiljutine uurimus. Avatud Skandinaavia riigid seisavad silmitsi suure hulga sisserändajatega, kes peavad uues ühiskonnas kohanema. Uurimuse eesmärgiks oli välja selgitada, miks on sisserännanud valinud Skandinaavia ning analüüsida, kuidas nad osalevad uues ühiskonnas. Taani asetseb ühes äärmuses piiratud rändepoliitikaga, avatud Rootsi teises ning Norra on valinud keskmise tee.
Ida- ja Kesk-Euroopa töölised
Teine värske uurimus käsitleb konkreetsemalt Ida- ja Kesk-Euroopa töömigrantide olukorda Põhjamaades. Statistika kohaselt on viimase seitsme aasta jooksul rohkem kui 600 000 töölist Kesk- ja Ida-Euroopast leidnud tee Põhjamaade tööturule. Uurimus keskendub välistööjõu käitumismustritele, sotsiaalsele dumpingule ning tööagentuuride ja valitsuste rollile töötingimuste tagamisel.
Uurimusest selgub, et töötasu ja töötingimuste vahel on pöördvõrdeline seos – näiteks Oslos on suurimad palgad, kuid samuti kuritarvitatakse töötajaid rohkem. Tööagentuuridest on kujunenud oluline tugiüksus sisserändajatele, mille tulemusel on tööränne muutunud ohutumaks.
Uurimust koordineeris Norra Töö- ja Sotsiaaluuringute Instituut Fafo, mille esindaja Jon Horgen Friberg pidas ettekande ka Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse ja Tartu Ülikooli selle aasta märtsis korraldatud kõrgetasemelisel rändekonverentsil Tallinnas. Soovime koos heade koostööpartneritega Põhja- ja Baltimaade tööjõurände projektiga jätkata ka tuleval aastal.