Lastekirjandus – palju enamat kui kerge ajaviide

Neljapäev, 20 Veebruar 2014
Foto: Vita Thomsen/norden.org Foto: Vita Thomsen/norden.org

Suhe ilukirjandusse on isiklik ja erinev. On jätkuvalt raamatuneelajaid, pühapäevalugejaid, on neid, kes loevad väga valikuliselt, ning on ka neid, kes ei loe üldse, sest ei pea seda oluliseks. Viimane on paraku kasvav trend, eriti poiste seas, kes leiavad, et raamatut loevad eeskätt nohikud ja lugemine on ülepea väga mitte-mehelik tegevus.

Sellist arusaama ei ole lihtne muuta, kui isegi selline sporditäht, jalgpallikuulsus, paljude noorte iidol Zlatan Ibrahimović mõne aja eest ajakirjanduses väitis, et on oma elus lugenud vaid kahte raamatut, millest üks on tema enda autobiograafiline teos ja teine mänedžeri soovitatud eneseabiõpik. Eeskuju mõjutab!

Lapsevanemad eeskujuna lugema

Esimene kokkupuude raamatuga toimub teatavasti juba väikelapseeas, kui vanemad lastele raamatutest õhtujuttu ette loevad. Aga kui paljud tänapäeval ikkagi loevad?

Laste- ja noorsookirjanik Johanna Lindbäck, Rootsi lugemise saadik 2013-2015, teab öelda, et vaid kolmandik Rootsi noortest lapsevanematest loevad täna oma pisikestele. Kümne aasta eest oli neid üle kahe korra enam.

On see ärevust tekitav märk? Mõjutab see noore inimese hilisemat suhet kirjandusse? Kuidas pälvida tunnis õpilase tähelepanu, kui ekraanil kõik plingib ja liigub ja kättesaadavus on vaid kliki kaugusel? Kuidas luua tingimused, kus raamatu lugemine ja sellest aru saamine nõuab keskendumist, püsivust? Kuidas mõjutavad vähene lugemine ja kesine keskendumisvõime noore inimese empaatiavõime väljakujunemist?

lastekirj2013 voitjadPõhjamaade auhinnatud autorid

Kedagi vägisi raamatute juurde ei too, sundida ei saa. Seetõttu on oluline süveneda laste ja noorte maailmadesse ning pakkuda neile teemasid, mis nende huvi köidavad.

Kollid, koletised ja trollid elavad näiteks islandi autori, raamatuillustraatori Áslaug Jónsdóttiri loodud maailmas. Need ebamaised tegelased tembutavad omajagu, ent õpetavad samas ka sallivusest, empaatiast, sõprusest lugu pidama. Need kolliraamatud on erakordselt populaarsed kõikjal Põhjamaades.

Kuidas Jónsdóttir noore lugejani jõuab saavad raamatukogutöötajad, õpetajad, kirjanikud ja kirjastajad – kõik kirjandushuvilised – otse autorilt kuulda 3. aprillil Tallinna raamatumessi raames toimuval Põhja- ja Baltimaade kirjandusfoorumil. Lisaks on Jónsdóttir selle aasta Põhjamaade Nõukogu kirjanduspreemia Islandi nominent ja Põhjamaade trolliteemalise raamatukogunädala autor.

Foorumil esinejate seast leiab ka Põhjamaade Nõukogu laste- ja noorsookirjanduse preemia esimesed laureaadid, kes pälvisid auhinna eelmisel aastal: kirjanik ja loova kirjutamise õpetaja Seita Vuorela ja raamatukunstnik Jani Ikonen (pildil) Soomest.

Auhinnaromaan "Karid" (Karikko) on kaasaegne õudusromaan, mida on inspireerinud rahvauskumused, müüdid ja saagakirjandus. Teose tegevus toimub justkui piiririigis, mis jääb laste ja täiskasvanute maailma, unenäo ja tegelikkuse vahele. See on jutustus kahest teismeeas vennast, saagalikus loos on kaotusvalu ja leina, süütunnet ja andestamist. Noorele lugejale ehk üsna nõudlik, ent kindlasti väärtuslik lugemiskogemus. Seita Vuorela sõnul ei peagi ilukirjanduslik teos olema vaid kerge ajaviide.

Kirjandusmaailma teejuhid nähtavaks

Heast lastekirjandusest ei ole ju puudus, küsimus on pigem selles, kuidas seda noorele lugejale vahendada, temas ergast uudishimu äratada, talle selles imepärases kirjandusmaailmas teejuhiks olla. Vaatamata kooli ja raamatukogu tagasihoidlikule eelarvele.

Taani lastekirjanik Lotte Lykke Simonsen, kes on töötanud nii raamatukogus kui Taani Raadio laste- ja noortesaadetes, leiab, et lastekirjandus kui žanr peaks olema senisest hoopis suurema tähelepanu all, raamatukogutöötajate, õpetajate ja teiste kirjanduse vahendajate tegevuse nähtavus senisest parem. Oluline on spontaansus, tegutsemisvabadus, pühendumus, loov lähenemine – nii õnnestub ka uusi noori lugejaid kirjandusega dialoogi tõmmata.

Teine Põhja-Balti kirjandusfoorum

Kõik kirjandushuvilised, kellele läheb korda tänavune Põhja- ja Baltimaade kirjandusfoorumi teema - lapsed ja raamatud, lastele kirjutamine, neile ilukirjanduse vahendamine -, on teretulnud Tallinna raamatumessi avapäeval 3. aprillil rahvusraamatukogu suurde saali.

Foorum on rahvusvaheline. Nii nagu mullu on ka seekord põnevaid esinejaid kõikidest Põhjamaadest, lisaks Eestist, Lätist ja Leedust. Sõna saavad lastekirjanikud, kirjanduseksperdid, raamatukoguspetsialistid. Jagatakse kogemusi, tähelepanekuid, võrreldakse uuringumaterjale, mis peegeldavad lastekirjanduse staatust, arengut, laste ja noorte lugemist, neis lugemishuvi äratamist.

Põhja- ja Baltimaade kirjandusfoorumit korraldab Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindus koos Eesti Kirjastuste Liidu, Eesti Lastekirjanduse Keskuse, Tallinna raamatumessi ja Põhjamaade saatkondadega Eestis. Foorumi kava leiab huviline peagi nii raamatumessi kui ka siit, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kodulehelt.

Kohtumiseni kirjandusfoorumil!

Eha Vain,
Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kultuurinõunik

Artikkel ilmus 20. veebruaril Postimehe vahelehes "Raamat", mida annab välja Eesti Kirjastuste Liit.


Telli uudiskiri

  • Uudised
  • Sündmused
  • Toetuste tähtajad
  • Uurimisraportid