Läänemere piirkonna paneb maailmas särama ajude ühendamine

Teisipäev, 16 Märts 2010

TeadusEesti parlamendi, riigikogu, esimees Ene Ergma on üks neist, kes leiab, et tuleks luua Läänemere maade ühtne teadusruum, mille üheks osaks võiks olla Läänemere tehnoloogia Instituut, mis uuriks näiteks info-, bio- ja nanotehnoloogiat. "Selle asemel, et võistelda omavahel, peaksime püüdma suurema koostöö poole ja selle kaudu pakkuma konkurentsi suurte riikide teaduskeskustele," tegi Ergma ettepaneku märtsi alguses Tallinnas aset leidnud rahvusvahelisel konverentsil, mis vaagis teadus-, arendus- ja regionaalkoostöö võimalusi Euroopa Liidu (EL) Läänemere strateegia raames.

Konverentsi "Läänemere strateegia – uus väljakutse teadmistepõhiseks regionaalseks ja kohalikuks valitsemiseks ja integreeritud koostööks" eesmärk oli anda oma panus sellesse, et Läänemere strateegia muutuks praktikas toimivaks dokumendiks. Et see ei kujuneks inimeste silmis jälle üheks hoomamatuks ELi bürokraatiat peegeldavaks algatuseks.

"Oleme ju kõik tüdimuseni kuulnud väidet, et Euroopa tuleb inimestele lähemale tuua," märkis konverentsi avakõnes Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, kes Euroopa Parlamendi saadikuna oli üks strateegia algatajaid. "Strateegia abil on võimalik välja töötada lahendused paljudele probleemidele: inimtegevuse tagajärjel halvenev merevee kvaliteet, eutrofeerumine, naftatankerite arvu ligi kümnekordsest kasvust tulenev katastroofioht."

Konkurents Hiina, India ja USAga

Selleks, et neid suuri eesmärke ellu viia ja mitte rahvale pettumust valmistada, tuleb Läänemere äärsetel ELi liikmesriikidel jõud ühendada. Võidelda majandusarengut pärssivate piiritakistuste ja egoismiga, mis muu hulgas suurendavad niigi suurt tööpuudust. "Vaid parema koostöö korral saab meie regioon konkureerida hariduse ja teaduse valdkondades Hiina, India ja Ameerika Ühendriikidega," toonitas ka president Ilves.

Kohalike omavalitsuste ja regioonide roll on praegu Läänemere strateegias ähmane ning programmi tegevuskavas on nad otseselt kaasatud vähestesse projektidesse. See aga ei tähenda, et kohalike omavalitsuste roll oleks strateegia elluviimisel ebaoluline või vähene, leidsid konverentsist osavõtnud. Näiteks Rootsi Blekinge piirkond on koostanud ettepanekud, kuidas oma tegevused viia kooskõlla Läänemere strateegia eesmärkidega. Blekinge soovib, et Läänemere strateegias kajastuksid järgmised käigus olevad projetid: Baltic Master (mereohutus ja jätkusuutlik areng), East West Transport Corridor (transport ja kommunikatsioon), Baltic Gateway (transport ja kommunikatsioon), Baltic-Link (transport ja kommunikatsioon), Euroregion Baltic (poliitiline piiriülene koostöö), Euregion Baltic Youth Board (uus põlvkond).

Selleks et viia nn europrojektid Läänemere strateegia lipu alla, on tarvis luua paremini korraldatud informatsiooni liikumine piirkonnas. Õitsengu saavutamiseks tuleks luua ühtne teadmiste ala, tagada nn viies vabadus, mis hõlmaks nii teadustööd, õpetamist kui ka tööstust, järeldasid konverentsist osavõtnud.

Töö ühise haridus- ja teadusruumiga

Põhja- ja Baltimaade haridus- ja teadusministrid otsustasid juba kolm aastat tagasi kohtumisel Oslos seada eesmärgiks liikumise ühise haridus- ja teadusruumi poole. Põhja- ja Baltimaade teadusasutused on samas juba astunud samme jõudude ühendamiseks. Selle aasta alguses panustas Leedu Teaduste Nõukogu võrdse partnerina 510 000 Norra krooniga programmi LILIAN (Living Labs in the North). Nüüdsest saavad kõik Leedu teadlased projektis osaleda. Living Labs ehk Elavad Laboratooriumid püüab uusimaid teadus- ja innovatsioonisaavutusi siduda toodete, teenuste, protsesside ja organisatsioonidega. Seejuures on Living Labsis kasutajad hõlmatud loomisse ja arendusse, nende vajadused ja töötingimused kujundavad teadustöö lähtekoha.

LILIANi programm arenes välja Põhjamaade Ministrite Nõukogu teadusnõukogu NordForsk poolt rahastatud Põhjala ühisest teadus- ja innovatsioonimaastikust NORIA-net. NordForsk soovib NORIA-neti abil tugevdada ka Läänemere piirkonna võimekust taotleda rahastamist Euroopa teadusfondidest nagu Euroopa Teadusnõukogu jne.

Põhjamaad on nagu teisedki Läänemere piirkonna riigid huvitatud üleilmses konkurentsis oma teaduse ja kõrghariduse esiletõstmisest, meelitada siia maailma parimaid eksperte ja seista selle eest, et meie endi säravaimad teadlased ei lahkuks kodust. Põhjala ja ülejäänud Euroopa osalevad üleilmses võidujooksus parimate ajude ja teadmiste nimel.

Seega - Läänemere piirkond ei ole vaene. Kuigi kõiki isiklikult puudutava majanduskriisi tingimustes võib näida, et vajaka on nii rahast, tahtest kui ka innovaatilistest mõtetest, siis tegelikult on see kõik olemas – ja kõike ühendab meri, mis on kujunenud Euroopa Liidu sisemereks, Mare Nostrum'iks. Üleilmses võtmes ühendab Läänemeri siiski peamiselt väikseid riike. Et kriisist võitjana väljuda ja jääda edukaks, on vaja killud – aeg, raha, ajud, tahe – mitte ainult meritsi, vaid ka tegudes ühendada.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis toetas rahvusvahelise konverentsi "Läänemere strateegia – uus väljakutse teadmistepõhiseks regionaalseks ja kohalikuks valitsemiseks ja integreeritud koostööks" korraldamist.


Telli uudiskiri

  • Uudised
  • Sündmused
  • Toetuste tähtajad
  • Uurimisraportid