Vastates küsimusele, mis on Põhjamaadele iseloomulik ja mis viite riiki omavahel seob, tõi Sandelin esile usalduse ja avatuse, mis on taganud tema hinnangul Põhjamaadele edu. "Inimesi ei tohiks näiteks migratsiooniga hirmutada. Poliitikud ei tohiks muidugi üldse mingeid teemasid inimeste hirmutamiseks kasutada," leidis Sandelin.
Samas tõi Sandelin probleemina välja keelebarjääri, mis takistab noorte väljavaateid. "Kõikides teistes Põhjamaades on kõrgem noorte tööpuudus, seega leian, et on hea, kui töötu Soome noor läheb pigem Norrasse tööle, kui jääb tegevusetult koju," puudutas ta noorte tööhõive küsimust, mis oli üks tähtsamaid teemasid Põhjamaade Nõukogu 65. istungjärgul ehk Põhjamaade tippkohtumisel Oslos 29.-31. oktoobril.
Uued koostöösuunised Balti riikidega
Ühe teemana oli Oslos käsitlusel Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Balti riikide koostöö tulevikus, sest selle aasta lõpus aeguvad senised koostöösuunised. Põhjamaade Nõukogu kiitis uued suunised heaks, kuid konkreetset ajakava nende täitmiseks otsustati mitte kinnitada, samuti ei määratud prioriteetseid valdkondi – leiti, et koostöö on vajalik kõigis kaheksa riigi ühishuve puudutavates valdkondades.
"Põhjamaade ja Balti koostöö on liikunud järjest enam võrdsetele alustele, abiandja-abisaaja suhtest on saanud võrdsetel alustel partnerlus, mistõttu kaasneb uute suunistega ka varasemast erinev rahastamine – ühisprojektid peaksid tulevikus püüdlema võrdse rahastamise poole Põhjamaadelt ja koostööpartnerilt," kirjutab Postimees. "Erand on tehtud MTÜde projektide puhul, kus ühisrahastus on tervitatav, kuid pole projekti eeldus."
Eesti välisministeerium kinnitas Postimehele, et Eesti on uute suunistega rahul, sest need rõhutavad selgelt Põhja- ja Baltimaade kokkukuuluvust ja võrdset partnerlust.
Täispikka artiklit saab lugeda 13. novembri Postimehest või PDF-formaadis siin.
Veel kajastusi Postimehes Põhjamaade tippkohtumise ajal Oslost:
- Fääri mees otsib naist (Liisa Tagel, 1.11.2013)
- Norra polegi vastus kõigi töötute probleemidele (Liisa Tagel, 9.11.2013)