Millised on peamised probleemid, millega riigid silmitsi seisavad?
Ma arvan, et suurim probleem on see, millist toidu tarbimise uuringu metoodikat valida ja kuidas suurendada osalejate arvu, aga ka rahastamine.
Kas Põhja- ja Baltimaad on selles valdkonnas varem koostööd teinud?
Põhja- ja Baltimaad ei ole, aga Skandinaavia riigid on küll seoses toitumisuuringutega kohtunud ning omavahelisi kontakte loonud. Koostööd on tehtud ka Euroopa tasandil – Euroopa Toiduohutusameti kaudu, kuhu kuuluvad nii Balti- kui ka Põhjamaad. Nii et mingi koostöökogemus meil on, aga need konkreetsed riigid saavad selles vallas kokku vist esimest korda.
Mis võiks olla selle koostöö tulemus? Mil viisil saavad Põhja- ja Baltimaad kasu ühistest uuringutest või sama metoodika kasutamisest kõnealuses valdkonnas?
Arvan, et saame teha sarnasemaid uuringuid ning seega saada ka sarnasemaid andmeid, mida analüüsida ja kasutada. Meil on palju õppida, sest valdkond on väga kitsas ja ei ole just palju inimesi, kellel sellel alal hulganisti kogemusi on. Seega peame õppima ning võtma endaga kodumaale kaasa ideid, kuidas asju korraldada. Tulevikus on meil ehk võimalus kasutada sarnasemaid meetodeid.
Toitumisandmeid on vaja mitmel põhjusel. Üks neist on näiteks riskianalüüside tegemine, et võrrelda saasteainete kontrollväärtusi. Seepärast on teave toitu tarbimise kohta väga oluline. Lisaks on tähtis jälgida toitumise olukorda ja suuta kindlaks teha ebapiisava toitumise riskid.
Loe lähemalt Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammist siin.