Töörändekonverents 2015: sisserände mõju Põhjamaade heaoluriigi mudelile

Teisipäev, 31 Märts 2015
Annika Forsander, Soome Tööhõive- ja Majandusministeeriumi kompetensikeskuse juht Annika Forsander, Soome Tööhõive- ja Majandusministeeriumi kompetensikeskuse juht Foto: Terje Lepp/norden.ee

Annika Forsander, Soome Tööhõive- ja Majandusministeeriumi kompetensikeskuse juht pidas ettekande 27. märtsil Tallinnas toimunud Põhjamaade ja Balti riikide töörändekonverentsil. Teda küsitles Tartu Ülikooli magistrant Häli Ann Reintam.

Kuidas sisseränne Põhjamaade heaolumudeli proovile paneb?

Probleem on selles, et Põhjamaade heaolumudel põhineb võrdsuspõhimõttel, mis tähendab, et mitte ainult kodanikel, vaid ka kõigil teistel riigis elavatel inimestel peaksid olema ühesugused õigused ja kohustused. Liikuvuse suurenemine muudab võõrtöötajate ülesleidmise keeruliseks. Näiteks nendel 30 000 eestlasel, keda ei ole (Soome) rahvastikuregistrisse kantud, ei ole samasuguseid sotsiaalseid õigusi nagu kohalikel. Tõsiasi, et kõigil ei ole samu õigusi, on Põhjamaade heaolumudeli jaoks tõeline proovikivi.

Rääkides sisserändajate mõjust heaoluriigile, siis kas EL-i ja teiste riikide kodanike vahel esineb ka erinevusi? Näiteks Balti riikidest Põhjamaadesse tulnud sisserändajad?

Registreerimata sisserändajate probleem puudutab ka väljastpoolt EL-i tulnuid, kuna nad võivad riigis seaduslikult viibida siis, kui neil on näiteks elamisluba, aga mitte kõigil Soomes elavatel isikutel ei ole õigus seal töötada. Tõenäoliselt töötavad paljud neist mustalt, saades töö eest liiga väikest palka ja leppides tingimustega, kus tööohutus ei vasta normidele.

Erinevus väljastpoolt EL-i ja Balti riikidest või Põhjamaadest tulnud sisserändajate vahel seisneb nende arvukuses. Kui väljastpoolt EL-i pärit sisserändajad viibivad riigis ebaseaduslikult, siis on nad väga suures hädas, sest neile ei laiene kaitse, mida EL oma kodanikele pakub.


Telli uudiskiri

  • Uudised
  • Sündmused
  • Toetuste tähtajad
  • Uurimisraportid