Rändekonverents: maailmas käib võidujooks talentide nimel ja õpiränne aitab talente oma piirkonda kutsuda

Kolmapäev, 03 Aprill 2019
Siseminister Katri Raik pidamas rändekonverentsi avakõne Siseminister Katri Raik pidamas rändekonverentsi avakõne Annika Haas

29. märtsil 2019 toimus KUMU kunstimuuseumis Tallinnas Põhja- ja Baltimaade rändekonverents “Haridus ja lõimumine”. Arvult juba seitsmes Põhja- ja Baltimaade rändekonverents Tallinnas keskendus rändepoliitika väljakutsetele ja eelkõige hariduse rollile sisserändajate lõimumisel vastuvõtvate riikide ühiskonda ja tööturule. Konverentsi korraldajad on Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, Tartu Ülikool, Eesti Vabariigi Siseministeerium ja Euroopa Rändevõrgustiku Eesti Kontaktpunkt koos partneritega.

Rändekonverentsi kokkuvõte Madis Kanarbikult, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse Tartu filiaali juhatajalt ja rändekonverentsi ühelt eestvedajalt:

29. märtsil 2019 Tallinnas KUMUs toimunud rändekonverentsi avasid Eesti Vabariigi siseminister Katri Raik ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu esinduse direktor Christer Haglund. Soome Migratsiooniinstituudi juht Tuomas Martikainen kirjeldas oma ettekandes tuleviku rändetrende maailmas ja neid mõjutavaid tegureid. Ta nentis, et kuigi rännet on väga keeruline ennustada avaldavad sellele olulisemat mõju üleilmne rahvastiku kasv, linnastumine ja kliimamuutused. Praegu elab planeedil Maa enam kui 7,5 miljardit inimest, aastaks 2050 on inimesi peaaegu 10 miljardit. Enamik rahvastiku kasvust toimub Aasias ja Aafrikas. Euroopa on üks vähestest paikadest, kus rahvastik kahaneb. Madalat sündimust mitmetes Euroopa riikides peetakse majandusliku jätkusuutlikkuse seisukohast ohtlikuks. Kõike seda arvesse võttes leiavad paljud eksperdid, et rahvusvaheline migratsioon Euroopasse on ühtaegu nii tõenäoline kui vajalik. Enamiku rändes osalejate eelistatuimad sihtkohad on praegu siiski USA ja Kanada.

Siseminister Katri Raik rõhutas, et tudengivahetus on Eestile vajalik. Enamus välistudengitest Eestis on pärit Soomest, Ukrainast või Venemaalt, pooled neist on magistri- või doktoriõppes ent ainult 20% neist jääb pärast õpingute lõpetamist Eestisse pikemalt pidama. Tartu Ülikooli prorektor Aune Valk selgitas, et oluliseks väljakutseks on Eesti tudengite õpirände kasvatamine. Viimastel aastatel on välistudengite hulk Tartu Ülikoolis kiiresti kasvanud. Esikohal on IT-ga seotud õppekavad. Pea 80% IT erialade lõpetajatest jääb Eestisse tööle ja nad on siinsel tööturul väga oodatud.

Rändekonverentsi teises paneelis räägiti rahvusvahelisest õpirändest Soomes, Rootsis ja Eestis. Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja asetäitja Birgit Lüüs tutvustas õpirännet soodustavaid muutusi Eesti seadusandluses, samuti teenuseid, mis rände lihtsustamiseks on loodud. Soome Haridusagentuuri esindaja Irma Garam kirjeldas Soome poliitikat õpirände osas ning Uppsala ülikooli haridusosakonna teadusassistent André Bryntesson keskendus Rootsi kogemusele. Eero Loonurm sihtasutusest Archimedes tutvustas Eesti edusamme välistudengite värbamisel viimase kümne aasta jooksul. Ühiselt nõustuti, et iga riik võidab välistudengite jäämisest pärast õpingute lõppemist ja kõik riigid otsivad võimalusi, kuidas seda soodustada.
Soomes on täna pisut enam kui 20 000 välistudengist kraadiõppes õppijat, mis on umbes 7% kõikidest tudengitest. Pea pooled neist on pärit Aasiast,“ rääkis Garam. Soome noored lähevad aina meelsamini õppima välismaale – peamiselt Rootsi, Eestisse, Suurbritanniasse ja Madalmaadesse. Rootsis on kolmandatest riikidest tulijate arv oluliselt vähenenud alates 2011. aastast, mil kehtestati sisseastumistasu ja õppemaks. 20% lõpetanutest on jätkuvalt Rootsis nii 2 kui ka 5 aastat pärast lõpetamist. Uuringud näitavad, et on vale arvata, nagu oleks välistudengid ühiskonnale koormaks, sest maksutulu pärast õpinguid riiki jääjatelt ületab hariduse andmise kulud mitmekordselt. Sihtasutuse Archimedes andmetel õpib Eestis kraadiõppes praegu 5047 välistudengit, kelle hulgas on 125 rahvusest inimesi. Eesti sarnaneb selles osas naaberriikidega – nagu Soomes ja Rootsiski, tuleb enamik tudengeid väljastpoolt Euroopa Liitu. Enim õppijaid tuleb Eestisse Soomest (ligi 1400 tudengit), ent Soomet arvesse võtmata tuleb Euroopa Liidust üksnes 10% kõigist kraadiõppe välistudengitest.

Konverentsi kolmandas paneelis tutvustati välistudengite koolist tööle liikumise kogemusi Euroopa Liidus. Euroopa rändevõrgustiku konsultant Norma Rose alustas paneeli välistudengitele töövõimaluste leidmise võimalustest ning tutvustas värsket uuringut rahvusvaheliste tudengite õpperiiki jäämise valmisoleku kohta. Hannoveri ja Tampere talentide värbamise vedajad Theda Minthe ja Mari Taverne tutvustasid kogemusi oma piirkondadest. Katri Kuuse, Ericsson Eesti personalijuht rääkis ettevõtte praktikast ja vajadustest.
Tudengite tööturuga liitumise teema on riiklikul tasemel oluline paljudes riikides. Lisaks tööturuga seotud väljakutsetele on see teema tähtis ka rahvusvahelise partnerluse edendamisel, sest välistudengid on õpperiigi jaoks olulisteks saadikuteks. Euroopa Liidus väljastati 2018. aastal 530 000 esmast elamisluba õppimiseks. Ainuüksi Saksamaal loodetakse aga sisserändajate seast tööturule leida igal aastal 260 000 töötajate, tegu on seega suure väljakutsega. Eriti oluline on tööandjate ja tudengite suhtlusvõimaluste arendamine.

Näiteks Tampere piirkonda tuleb igal aastal 2000 välistudengit ning ka 2017. aastal kehtestatud õppemaksud ei ole nende tudengite hulka palju vähendanud. Välistudengitele püütakse et avada tööturule sisenemiseks võimalusi ning selleks üritatakse välistudengeid haridustee lõpus kokku viia kohalike ettevõtjatega. Selles töös osalevad nii linn, ülikoolid kui ka valitsusasutused, aga ka ettevõtjate esindusorganisatsioonid. Ka Eesti ettevõtetel on terav puudus oskustöölistest ning välistudengeid nähakse üheks võimalusena selle probleemi lahendamisel.

Konverents lõppes aruteluga, kus Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman rääkis hariduse rollist lõimumises ning Tartu Ülikooli haridustehnoloogia professor Margus Pedaste ja haridusteaduste teadur Laura Kirss tutvustasid põhjalikult ühtse Eesti kooli kontseptsiooni, mis ühendab eestikeelsesse kooli erineva kultuuritaustaga õppijad. Hariduse roll integratsioonis on hindamatu ning kultuurilist mitmekesisust tuleks vaadata kui võimalust ühiskonna jätkusuutlikuks arenguks. Uuringute kohaselt aktsepteerib 68% eestikeelsest ja 64% muukeelsest elanikkonnast seda, et erineva emakeelega inimesed võiksid õppida koos.

Margus Pedaste tutvustas mõistet ühtne Eesti kool. „Euroopa Regionaalarengu Fondi toel oleme saanud uurida ühtse Eesti kooli ehitamisega seotud küsimusi. Oleme jõudnud arusaamisele, milline võiks olla Eesti kool. Õpe ühtses koolis toimub üheskoos ja eesti keeles. Iga õppija on tähtis ja lähtutakse nüüdisaegse õppekäsitluse põhimõtetest. Koolis toetatakse Eesti riigi identiteedi kujundamist, samal ajal väärtustatakse iga õppija kultuurilist identiteeti. Selline kool peab parimal võimalikul moel võimaldama õppijate eneseteostust.“

 

 

Konverents on täies mahus järelvaadatav.

Vaata konverentsi pilte.

Tutvu ettekannetega.

 

 


Kontakt

Angelika Lebedev JanaLaigo 720x540

Angelika Lebedev

kommunikatsiooninõunik

tel. 627 31 07
e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

NB! Loe värskemaid uudiseid Põhjalast
Põhjamaade Ministrite Nõukogu kodulehelt
!

Telli uudiskiri

  • Uudised
  • Sündmused
  • Toetuste tähtajad
  • Uurimisraportid