Jussi Jauhiainen Põhja- ja Baltimaade rändekonverentsil: Eesti ja Soome vaheline inimeste liikumine on eeliseks mõlemale riigile

Teisipäev, 22 September 2020
Jussi Jauhiainen Põhja- ja Baltimaade rändekonverentsil: Eesti ja Soome vaheline inimeste liikumine on eeliseks mõlemale riigile

Professor Jussi Jauhianen Turu Ülikoolist avas tänavuse rändekonverentsi ettekandega Eesti ja Soome vahelise rände ajaloost ja tänapäevast. Professorina on ta ise olnud kahe riigi vahel liikuv transnatsionaal, kel on valdkonnaga isiklik 30–aastane kogemus.

Et piiri saaks ületada peab piir üldse olemas olema. Piirid nii ühendavad kui ka lahutavad inimesi. Ühendamine tähendab, et naaberriikide vahel tekib kaupade ja inimeste liikumine. Lahutamine aga, et suveräänsed territoriaalsed ühendused loovad erinevaid identiteete ja praktikaid. Paljud inimesed on aga transnatsionaalid, kes riike ja kultuure ühendavad. Kognitiivne lähedus loob teineteisemõistmist, aga siiski on inimestel mõlemal pool piiri mõnevõrra erinev tulevikuväljavaade. See nähtus – sarnasused ja erinevused ühtaegu – loob aluse uuenduste ja põnevateks ideede sünniks.

On lihtsalt ületatavad piirid ja need, mis seda pole. Takistusteta piiride ületamine pole probleem, ent on ka piire, mille ülest liikumist muudavad keerulisemaks nii looduslikud tingimused kui ka bürokraatia. Keerulisem piiriületus muudab keerulisemaks transnatsionaalide hulga kasvu. Nad on aga vahendajad: moderaatorid erinevate kultuuriruumide vahel, omades oma identiteedis osi mõlemalt poolt piiri.

Eesti ja Soome puhul on oluline meeles pidada pikaajalist rändeajalugu. Tuhandeid aastaid tagasi olime me üks rahvus, millest üks rühm liikus põhja ja neist said soomlased. Sada aastat tagasi aitasid piiriülesed praktikad tekkida rahvuslikul teadvusel mõlemas riigis. Mõned inimesed liikusid aktiivselt edasi–tagasi ja kasutasid oma teadmisi – Koidula, Lönnrot, Päts, Granö jt. Need on inimesed, kes panid paljus aluse soomlaste ja eestlaste rahvuslikule eneseteadvusele. Hiljem on fookus olnud majandussuhetel. Seda arengut hoidis siiski mõnda aega tagasi poliitiline olukord. Erinevuste ärakasutamine ostlemisel on liikumist edendanud juba nõukogude ajast ning eriti alates Eesti iseseisvuse varastest päevadest. See eeldas logistilisi võimalusi, mis aitaks inimestel füüsiliselt liikuda ning soodustas transnatsionaalse identiteedi tekkimist.

Oleme uurinud äsjaseid rändepraktikaid, nii püsivalt kui ka ajutiselt Eesti ja Soome vahel liikujaid. Mõistsime, et paljud on päevaturistid, ent mõned reisivad palju enam, jäävad pikemaks kohale või liiguvad edasi–tagasi – need on transnatsionaalse identiteediga inimesed. Umbes 2 miljonit inimest liigub igal aastal Soome ja Eesti vahel edasi–tagasi. Neist 1% ehk 20 000 inimest on transnatsionaalid. Eestlased teevad rohkelt lühivisiite, soomlased vähem.

Sel aastal mõjutasid COVID–19st tingitud eriolukorrad mõlemal pool Soome lahte inimeste liikumist Eesti ja Soome vahel oluliselt. See oli väga järsk muutus ning selle nii lühi- kui ka pikaajalised tagajärjed on märkimisväärsed. Eesti ja Soome vaheline vaba liikumine ei ole iseenesestmõistetav, ehkki kipume seda niisugusena võtma. Me täna veel ei tea, millised on riikide sulgemise lühi- ja pikaajalised tagajärjed. Kas rohkem inimesi soovib Soomest Eestissse tagasi pöörduda või vastupidi? Oluline on, et strateegilise koostööga saame suurendada ühist vastupidavust kriisidele. Me ei oska ka tulevikku ennustada. Palju on juttu olnud Helsinki ja Tallinna tunnelist, samuti on juba vähem kui 10 aasta pärast kohal 6G võrgud, mil on selgelt mõju digitaalsele ühendatusele.

Oluline on küsimus, kuidas hoida tasakaalu, et oleksime piisavalt sarnased, aga mitte liialt, et ära ei kaoks uuendusliku mõtlemise võimekus. Vaba piirideülene liikumine Eesti ja Soome vahel on mõlema riigi jaoks eelis.

 

Jussi Jauhianen ettekandega saad tutvuda SIIN.


Kontakt

Angelika Lebedev JanaLaigo 720x540

Angelika Lebedev

kommunikatsiooninõunik

tel. +372 627 3100
mob: +372 5564 8008
e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

NB! Loe värskemaid uudiseid Põhjalast
Põhjamaade Ministrite Nõukogu kodulehelt
!

Telli uudiskiri

  • Uudised
  • Sündmused
  • Toetuste tähtajad
  • Uurimisraportid