Tartus tähistatakse 4. novembril Gustav Adolfi päeva

Kolmapäev, 27 Oktoober 2021
Mstyslav Chernov via Wikimedia Commons

4. novembril tähistatakse Tartu Ülikoolis Rootsi kuninga Gustav Adolfi päeva ja 389 aasta möödumist Tartu Ülikooli asutamisest.

Päeval asetatakse lilled Johan Skytte mälestusmärgi ja Gustav II Adolfi monumendi juurde ning ülikooli kunstimuuseumis esitletakse raamatut „Johan Skytte. Suurvõimu arhitekt“ (originaal: „Johan Skytte: Stormaktstidens lärare“, autor David Lindén; rootsi keelest tõlkinud Ivar Rüütli). Samuti mängitakse Tartu Raekoja tornist kellamänguna rootsi koraaliviisi ”Bereden väg för Herran” (eesti keeles tuntud koraaliviisina ”Et Kristust vastu võtta, nüüd ehitagem teed".

Õhtul toimub ülikooli aulas tasuta kontsert „Muusika viivuks“, esineb vanamuusikaansambel Hortus Musicus.

Päeva lõpuks saab Elektriteatris vaadata rootsi filmi „Jookse, Uje, jookse!“ („Spring, Uje, spring“, režissöör Henrik Schyffert, 2020, Rootsi), tegu on Eesti esilinastusega. Film linastub Põhjamaade filmisügise raames, millega tähistatakse Tartu Ülikooli Skandinavistika osakonna 30. ja Rootsi Keele keskuse 10. sünnipäeva.

Vaata päevakava siin: Eesti keeles; Inglise keeles

Kes oli Gustav II Adolf?

Gustav II Adolf oli Rootsi kuningas aastatel 1611-1632. Teda peetakse Rootsi suurvõimu rajajaks, üheks väljapaistvaimaks Euroopa väepealikuks, ta on samuti kaasaegse Rootsi riigi rajajaid, kes koos lähima kaastöölise ja mõttekaaslase riigikantsler Axel Oxenstiernaga korraldas ümber Rootsi valitsemise ning pani aluse uuele riigiaparaadile Rootsis. 1633. aastal nimetas Rootsi Riigipäev ta austuse märgiks Gustav Adolf Suureks (Gustav Adolf den store). Lisaks hüüti teda austava nimetusega Põhjala Lõvi (Lejonet från Norden), kes tõrjus Euroopas tagasi katoliiklike valitsejate ülemvõimu ja aitas kaasa reformatsiooni võidukäigule Põhja-Euroopas. Gustav II Adolf tuli troonile 16-aastase noorukina ning veetis suure osa oma valitsusajast lahinguväljadel Euroopas, kus oli käimas Kolmekümneaastane sõda (1618–1648).

Eestis on kuningas Gustav II Adolf jäänud ajalukku suure hariduselu edendajana, kelle eestvõttel rajati 1631. aastal gümnaasium Tallinnas ja 1632. aastal ülikool Tartus. Samuti rajati tema valitsusajal mitmeid ülikoole Rootsis ja ka Saksamaal. Gustav Adolfi päeva hakati Rootsis tähistama 19. sajandi alguses ning see on siiani populaarne üliõpilaslinnades Göteborgis, Uppsalas ja Lundis. Sel päeval on Rootsis kombeks süüa Gustav Adolfi kooke, millel on martsipanist või šokolaadist kujutatud kuninga siluetti (Gustav Adolfs bakelser) ja meenutatakse pidulike mälestusüritustega lahkunud kuningat kui ülikoolide heldet toetajat. Päeva tähistatakse ka Soomes, kus see kannab nimetust Rootsi päev (Svenska dagen) ning seal on tähelepanu keskpunktis rootsi keelega seotud ettevõtmised Soomes.

Göteborgis peetakse Gustav II Adolfit linna rajajaks, sealse börsihoone ees seisab kuningale püstitatud ausammas, mille vähendatud koopia on püstitatud Tartu Ülikooli peahoone taha Kuningaplatsile. Gustav II Adolfi monument Tartus avati esmalt Eesti Vabariigi riigivanema Jaan Tõnissoni poolt 27. juunil 1928 EV 10. aastapäevaks. Skulptuuri autor oli Rootsi skulptor Otto Strandman (1871-1960). Kuju hävitati nõukogude okupatsioonivõimu käsilaste poolt 1950.a. Taastatud monumendi avasid 23. aprillil 1992 Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia. Uppsala Ülikooli kingitusena valminud uue pronksskulptuuri valmistas skulptori Bengt Erland Fogelbergi (1786-1854) poolt tehtud Göteborgis oleva kuju kipsmudelilt võetud vormide alusel Elisabeth Tebelius-Myren.

Kuidas tähistatakse Gustav Adolfi päeva?

Tartus on Tartu Ülikooli Skandinavistika osakonna eestvõtmisel tähistatud Gustav Adolfi päeva juba 1990-ndatest aastatest saadik. Viimasel kümnekonnal aastal on Gustav Adolfi päeva sündmused tulnud Tartus rohkem ka avalikkuse ja linnaelu keskele. Koos Tartu Ülikooli ja ülikooli skandinavistika osakonnaga, Tartu linnavalitsusega, Rootsi saatkonnaga ning Põhjamade Ministrite Nõukogu esindusega on Gustav Adolfi päeval Tartus tavaliselt läbi viidud teemakohaseid seminare, asetatakse lilled Gustav Adolfi ja Johan Skytte mälestusmärkide juurde, aulas on toimunud ajastule vastavad kontserdid. Raekoja ees ning ülikooli peahoone ees lehvivad Rootsi ja Eesti lipud, samuti on Rootsi lipud tavaliselt heisatud Skandinavistika ja Rootsi aukonsulaadi hoonetele. Tallinnas peetakse Gustav Adolfi päeva tavapäraselt meeles Gustav Adolfi Gümnaasiumis, kus meenutatakse gümnaasiumi rajajat piduliku aktusega. Tallinna Rootsi Mihkli kirikus peetakse sel päeval traditsiooniliselt kontsert-jumalateenistus.


Kontakt

1200px Flag of the Nordic Council 2016

Kertu Kärk

Kommunikatsiooninõunik

tel. +372 627 3100
mob: +372 5691 5287
e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

NB! Loe värskemaid uudiseid Põhjalast
Põhjamaade Ministrite Nõukogu kodulehelt
!

Telli uudiskiri

  • Uudised
  • Sündmused
  • Toetuste tähtajad
  • Uurimisraportid